teisipäev, 26. august 2008

kommunikatsioonihäired

Me oleme kõik üks substant ning nii võttes on iga meie poolt teisele öeldud etteheide tegelikult ka etteheide meie enda vastu ning iga meie poolt teisele virutatud hoop ka hoop meie enda pihta.
Igasugune eristus ja erisus on vaid ajutine ning lõpuks voolab kõik tagasi algsesse üksolemisse. Teistele etteheitmine on endale etteheidetava projektsioon.

Aga
mõnikord võib juhtuda, et see, mida me oleme kellelegi öelnud tunnustusena, on vastu võetud ründena või koguni mõnitamisena, seda juhul kui tunnustuse saaja on endast väga halval arvamusel.

Kasulik on meeles pidada, et isegi väga hea huumoritajuga inimene ei saa aru naljadest, kus naerdakse välja tema jaoks olulisi väärtusi. Lõmpsida ju oskavad kõik, aga vähesed peavad vajalikuks või oskavad seejuures olla delikaatsed.

Mul isiklikult tuleb kahetsusväärselt tihti ette olukordi, kus ma olen omaarust oma mõtetega teise inimese juttu v teksti täiendanud, teine võtab seda aga rünnakuna oma isikule või tema seisukohtade valeks tunnistamisena.
Kardan, et sellistel juhtudel on tegemist inimestega, kes on automaatselt häälestunud vastasseisule.

1 kommentaar:

Sursu ütles ...

matean mida sa tunned. ära lase pead norgu, kuuldavasti on meiesuguseid kusagil veel:)