diskori pisarad

kommunikatsioonihäired

Me oleme kõik üks substant ning nii võttes on iga meie poolt teisele öeldud etteheide tegelikult ka etteheide meie enda vastu ning iga meie poolt teisele virutatud hoop ka hoop meie enda pihta.
Igasugune eristus ja erisus on vaid ajutine ning lõpuks voolab kõik tagasi algsesse üksolemisse. Teistele etteheitmine on endale etteheidetava projektsioon.

Aga
mõnikord võib juhtuda, et see, mida me oleme kellelegi öelnud tunnustusena, on vastu võetud ründena või koguni mõnitamisena, seda juhul kui tunnustuse saaja on endast väga halval arvamusel.

Kasulik on meeles pidada, et isegi väga hea huumoritajuga inimene ei saa aru naljadest, kus naerdakse välja tema jaoks olulisi väärtusi. Lõmpsida ju oskavad kõik, aga vähesed peavad vajalikuks või oskavad seejuures olla delikaatsed.

Mul isiklikult tuleb kahetsusväärselt tihti ette olukordi, kus ma olen omaarust oma mõtetega teise inimese juttu v teksti täiendanud, teine võtab seda aga rünnakuna oma isikule või tema seisukohtade valeks tunnistamisena.
Kardan, et sellistel juhtudel on tegemist inimestega, kes on automaatselt häälestunud vastasseisule.

kas ongi nii, ..

.. et inimene on alla andnud?

Filosoofilised sügavused on kombitud, teadus on viinud meid taevasse ja toonud sealt sama targalt tagasi.
Tunded on lahatud, Petri tassile asetatud, mikroskoobiga uuritud (vastus: ei olnudki midagi erilist – lihtlabane keemiline reaktsioon).
Ja nüüd on järgi jäänud vaid mäng. Lõputu kordus sellest algsest palverännakust, et leida asjade olemus. Külastanud kõiki reliikviaid, mis pole meid tervendanud ega meile oma pühi saladusi ilmutanud, pöördume me tagasi igapäevaelu juurde – rahuldama oma primaarseid kehalisi vajadusi.
Inimene ei taha enam unistada ega igatsedagi. Ta soovib selle pigem summutada kiirusega. Filmid on kiiremad kui maalid ja raamatu lugemine võtab ilamatu aja ... Kaadrid jooksevad silme-ees – ei raisata aega vaatlemisele, süvenemisele. Need muudkui tulevad ja lähevad. Nagu ka muusika, millest on saanud mood. Moodne kunstki pakub kiireid elamusi, mis fekaalidena kaovad aja kanalisatsiooni. .
Viimane vaatus on maskeraad -
Ning maskide tagant vaatamas tühjad silmakoopad - igavlevad surnud, kes ootavad matmist.

tšurr, syrr

pyhapäevaks pesen meigi maha
siis võib naerda silmi kanavarbad
las nad arvavad et peitsin maski taha
sire-irevile hundi- tarkushambad

pyhapäev saab liiga ruttu läbi
kähku tuleb puhastada... vaibad
tolmuimejaga. et ei olex häbi
koristada oleskelu laibad

aga täna
haavununa uitan
unistustest kihaval planeedil
palun ära
vermetele puista
soolaräbu asemel kaneeli
~

prelyyd

ma tahtsin öelda
andante

pingul pillikeelena
närvidele
pill keelele -
neelata !

ma tahtsin öelda,
mitte keelata

aga öö sundis vaiki'

Silmaytlev

kõik olex võinud jääda olemata
kui olematusest ma polex leidnud sind
või kui meil jäänux ytted ytlemata
ja silmast silma vaikinux me hing
. . . .
kui ilmaytlev ilmale ei ytle
et võta ära päikse eest see pilv
mis loeb maailm
kui olev pole tulev
ja ilmajäämisest
jääkylmax hangub (s)ilm
..
vast Ilma jäämiseks
kord peletub see hirm

Dilemma

Kas uskuda silma või sõrme? Kas usaldada muljet või muiet?

dum spiro spero ?

> On`s vajalik mõni surnud fraas,
mille võttis patustand rahvalt
suur Aligheri?


Rändaja
Jätab jälgi
Kivile, liivale, mutta
Tuul unustab
Oma tee
Vihm oskab ainult nutta
*
Otsija hyyab
Soovide kaevu
Sygavalt vastab kaja
Täidan su unelmad,
soovi nyyd ometi !
>>>>>>>>>>>>>>>>> Ent ta ei tea, mida vajab
*

sala-tasa

tasa su samme samblal
tasa su silmi ja sõrmi
mälestus unelev valvab

kyynal põletab tahti
elulõng surmasõlmi
sõlmib salaja lahti

Üks jälg

Hermann Hesse “Klaaspärlimäng”
Raamat, mida ma korduvalt olen lugenud. Üks neid raamatuid, mis käsitlevad maailma paradoksi: sa võid saada aru, et suurem osa inimesi ongi lapsinimesed ja et väljas valitseb följetonistlik ajastu, kuid enese sulgemine klaaspärlimängu pole ka lahendus, ehkki niimoodi eraldununa võib kultuur näiliselt õitseda palju eredamalt, kui see naiivikutega arvestades iial võiks õitseda.
Esimesel korral ei saanud ma raamatu lõpust aru ja tundsin tohutut pettumust, hiljem aga olen üha enam mõistnud, et ehk on need, vahest väga väikesed muutused, mida kultuuri klaaspärlimängust osa võtvad inimesed suudavad tekitada lapsinimeste meeles ja mõtetes palju olulisemad kui see kloostrivaikusse eraldunud klaaspärlimäng.
Aga raamatul on jube palju tahke. Näiteks tegelane, keda ma eriti imetlesin tema oskuse pärast süveneda: keegi uuris seal mingi teose üht peatükki kogu elu jooksul. See põhjalikkus on alati olnud miski, mida ma imetlen, (kuna endal see omadus puudub) isegi siis kui see on üsna viljatu ja reaalsusest irduv, nagu selle tegelase uurimistöö.

Vaimustus

Aiapidu!
Lõbus lahe mõnna yritus.
Natuke näksimist ja täiesti alkovaba, mis tingis võrratu seltskondliku äraolemise.
Mängisime, tuletasime meelde lapsepõlve.
Ja tegime kino, st. väntasime filmi (romantiline õuduskomöödia).
Ainuyxi aed ise oli kirjeldamatult kaunis.
Niisiis ma ei yritagi kirjeldada.

Kaos ei kao

ärge mitte lootkegi, et hakkan metafyysilist teooriat rajama või olemasolevaid kajastama.
täismetraažilist kaost saab luua igas systeemis, näiteks korteris.
täpselt nii nagu kosmiline, tekib stiihia ka majapidamises, mida ei halda pedant või perfektsionist. iga stiihia aga võngub kaosest korrastatuseni ja tagasi.
REMONT on nähtus, kus kaos hakkab ennast pidama korrastatuseks, eirab pea kõiki reegleid ning pürgib loodusseadusliku järjekindlusega subrelatiivsusse ning haarab kõik korrastavad võnked endasse :)

Remont leiab aset arvuti magamistoas
ja jube kerge on kõik asjad riiulitelt-kappidest välja tõsta,
et neid riiuleid/kappe teisaldada pärast seinte värskendamist.
Kusjuures igasugu asjad ja kola paljunevad salaja, kuni lõpuks sina, nende kodustaja,
seisad jõuetus ahastuses selle hunnikute kogumi ees ja ...

... sõidad kuskile kaugele-kaugele lootuses, et kõik korraldub iseenesest ja loksub paika.

--

hetke pärast olen , 1 eklektiline osake mikrouniversumist, haaratud entoopiasse
ja see on juba teine teema

Tõsiselt ka

Kas aktiivne uudiste otsimine internetist arendab aeglaselt inimeste mõtlemisvõimet?
Oh ei, loe ainult netikommentaare ja -blogisid ja sa näed, et inimkond on astunud evolutsiooniredelil mitu pulka allapoole.
Blogid, mida võib hiiglaslike mööndustega samuti infoallikatena kasutada, on toonud tihnikust ühiskonda inimesi, keda mõnikord ei võetaks eraelus kuulda. Osad blogijad on vaiksed inimesed, osad vihkavad näost-näkku suhtlust, osad ei oska oma sõnu seada ritta mujal kui paberil või arvutiekraanil.
Nüüd on sellised erakud avastanud endale lugejaskonna ja meie omakorda oleme avastanud enda seast päris andekaid ja taiplikke arvutifilosoofe.Internet sööb ühel päeval televisioonist välja infokogumise ja arutelu funktsiooni. Ma ei kahtle, et televiisor jääb veel pikaks ajaks helendavaks meelelahutuskastiks, kust vaadatakse filme, pornot, teiste inimeste õnnetusi ja šokeerivaid kaadreid.Kuid aktiivse mõttetegevuse osas on see tehnoloogia jõudmas oma loomuliku lõpu juurde
Kaabeltelevisiooni tulekuga võis tekkida tunne: nüüdsest on kontroll vaataja käes! kui kanal on igav, klõpsib vaataja pulti ja valib mõne muu kanali nende kahesaja viiekümne hulgast, mis talle elutuppa tulevad.
Tõde on paraku selline, et kõigi nende kahesaja viiekümne kanali pealt tuleb ikka samasugust sitta, erinevused on lihtsalt pruuni varjundis.
eks selle internetiga on sama lugu. arvame, et meil on ilgelt valida, aga tegelt klikivad kõik ikka samu linke. ja sisutootjad teavad täpselt, milliseid linke me klikime ja söödavad ette just neid.

Kettamaailmaheitja

Varane Pratchett on minu arust kole tüütu - halb fantasy ei lähe paremaks, kui teda parodeerida. Aga hilisem Pratchett tundub oma tegelaste vastu suuremat huvi tundvat ja nii tunnen seda minagi.
Tema Vahtkonna-lood on pealegi täiesti korralikud politseiromaanid, isegi kui kõik allusioonid kõrvale jätta.
Ta avaldas kuskil, et ei arva ka ise oma esimestestest kettamaailmalugudest suuremat.

Detta är på nordsamiska

leatgo gullan sámi Wikipedia birra dahje oidnen dan?
geahčalin juste, ahte measta ii giige čálli doppe, dušše dandeen ja bára eara olbmuid. (ja dieđusge olgoriikkalaš robohtat, geat dahkot linkkaid sámi Wikipedias eara gilliin Wikipediaide.)movt oažžut veahkki? boađe donge.jus it lea oidnen sámegiel Wikipedia, geahča váldosiiddu dahje varas
.juohke artihkkala luvtte lea linkka "ođasmahte", mas gávdno die báikki, gos sáhttat čállit dahje buoridit artikkala.

neile, kes eelmisest aru ei saanud

Tzao Muzo
aa hui olen sul mumz ise ole:D

ttre. Minasindka>'* üüü muzuu

mitte sinä, kcccc
jopski, käi pebbusse

rta ki hea taoli, a kikz on ilusamm

episood nr 94

mul kogunenud vast oma 333 gigabitti niisuguseid mõtteid mällu, mis kisendavad ‘delete’ järele.
Ma ei taha neid mõelda.
Aga nad tulevad, nagu ongi inimpsyyhikale omane, väe ja võimuga seda enam, mida raevukamalt neid pyyad ohjata või alla suruda.
Käsk ‘unusta ! ‘ on parim kinniti . Sest inime unustab need ebameeldivused, millele ta vastutahtmist peab mälus koha leidma ( tyytud õppetykid jms)
Monikord unustatakse ka jubedaid asju, aga sellega kaasneb tavaliselt mingi fyysilinegi trauma.
On võimalik viia ajju elektroodid.... ja hävitada seosed. Et kustub see info, mida oli vaja kaotada, õnnestuvat 88,6% juhtudest.
Psyhhodraamaga katarsisetekitamine on siis leebem viis mälestuste amputeerimiseks.

Tagore:

Liikuda on kohata sind igal hetkel,
Kaasrändur!

Ta ei seisata loendama oma tulu
või leinama oma kaotust;
ta syda ei väsi,
sest see on retkel sinuga igal sammul,
Kaasrändur!

käibe-vaimsus

hästi palju joblakat tühja juttu ja mõned nilbed luuletused.
poosetamine.
teesklus. kusjuures teeseldakse, et ylbe poos on IN.
*
häh! mulle meeldib kui mäng on siiras ja selles on mõte sees.
laiaõlgsete või kaukajumalateenritest meeste silmis pole naistel ajusid vaja - ja meeleheitel koduperenaised teesklevadki bimmisid.
mis viib omakorda naise maine vööst allapoole.

oo, olgem seksikad! ja kui muidu ei saa, tuleb ajusid alkoholis leotada. häda kohe selle mõistuse pärast.

A&O

Kui kõik ausalt algusest otsani ära rääkida, siis ongi see A&O

Aga selline tegevus on ohtlik. Sellepärast ma alustan vaikimisega.

( mind sunniti seda blogi alustama, mina pole syydi)