Sõbratapp - oh leebe mõrv

Pole mõtet suhelda kui inimesed teineteisest valesti aru saavad.

sorry, ma ei viici lahti seletada. pole mõtet :( Saatsin kirja. Kahetsen juba.
Vaatan ja ootan, mis reaktsioon sealt siis seekord välja imetakse minu
ausate tunnete kirjeldamise järgselt.
ilus päev, pole midagi ütelda. --
Kas veelkordne kinnitus, et inimesed loevad samu sõnu nii erinevalt ja saavad aru erinevalt , emakeeles tuhandes keeles. ..
Jah, kui teineinimene ei kahtle, et loeb e n d a, mitte minu mõtteid, siis ongi mõttetu suhelda. Tunda õilsust et oled küll siga ja pask, aga näe ma olen ikka su sõber! Nii või?

Mina rääkisin tolles (sinus püha viha tekitanud) kirjas endast, mitte temast/sinust.
(ei oska ja ei viitsi teiste nimel rääkida)
Jutustasin enda tunnetest, mida viimastel päevadel olen kogenud ja mis kuhjuvad moodustades tropi kui ... .. ja vastasin sinu ütlusele, et ma olevat tugev eitavalt.
sest ma arvangi ju, et ma ei ole tugev – mul pole vaimujõudu, ... ka pingetaluvus on null.
Ma ei jaksa kogu sinu maailmavalu endasse võtta ja tühist naeru trillerdada. Ma tahaks natuke olla pettunud ja õnnetu või vähemalt tõsine, eksole.

Sind ma ei tunne nii palju, et midagi kindlalt arvata, tean ainult seda, mida ise väidad, kordad, üle kordad kuulmata mis ma vastan.

sorry kui valesti mõtlesin.Kõige parem ongi kõik suhtlus lõpetada. mitte riidu kiskudes, vaid sõbralikult - nii tundub on kõigile kõige parem.Pole mõtet teineteist ärritada, liiatigi kui mul polnud see mõtteski.
Aga kahju ka on. Avastad uue maailma ja - põmm! – lennujaam ei võta vastu.
Ometi aga vehitakse loosungitega „teretulemast, kallis külaline – ole oma, oled oodatud“

* * *ok-ok ,olen murdja ja olen sitt inime.ei jah tühja kah, minge te kõiik põrgu või kuhu iganes.Et ma lähen ja murran veel mõne ... kurat kui ma ise ei oleks murtud.........

Aga-seda-sa-ei-tea / ei taha teada / ei usukski
#
me olime - meid ei ole -teineteise jaoks
mine nüüd mine
kes kurat siin hulgub ja ulub oma mõttetut huiku tuulde

valguskiirustav pimedus

*+*+*
kuis põtkid sõrgu,
sinisilmne saatan !?
oo paradiislik põrgu -
kui Su sydant vaatan
saan kainex ,
joobud sina, uljas, kes
ei kaitse end ja võidad ,riskides

suud paotades,
ma loodan seda,
võib Mõistus ... kaotada
duelli Tunnetega.

Sa ei usu, ega ?


*tähed taevatähestikust *
sabatäht : ===-x
läheb läbi öö, soovidevedik järel
ja siis jääb saba kuhugi kinni,
täht muudab trajektoori ja yhineb vabade* meteooride vooga
Kas kosmoses on igavene öö või igikestev päev ? > ¤
Diskussioon teemal: kumb siis õieti valguse kiirusel levib - valgus või
pimedus.
Tead, mulle näib, et pimedus on püsiseisund; valguse olemasolu eest tuleb
hoolt kanda.

elan tugitoolis

spikker kingituste lunastamiseks

Väljas on soe, kus on talvised tuisud?
Kardan, et päkapikk toob mulle uisud
Arvan, et lumi jääb unne või taeva,
niisiis näen asjata luulega vaeva.

METSAJÄNKU
Aknast metsa paistis tuli,
Sealt üks Jänku välja tuli.
Tuisutantsu õuel kapsas,
Mis jäi ette, seda napsas.
Lumi täis sai jäljeridu,
Jänkulgi on jõulupidu.
Märkas siis, et uks on lahti,
Kohe tuppa tulla tahtis.
Siis kui meie poisse nägi,
Kohe pikad sääred tegi.
Nüüd ta õpib roppe laule
meie kodust hästi kaugel.

vanad kirjad

*vahest mulle tundub, et ma vajun kui kõrvuni mutta. mitte, et teised mind sinna
> tallaks, vaid ma ise nagu vajuks vastu tahtmist sinna. kõige kummalisem on see,
> et ma ise naudin seda. ma vihkan aega mis venib mu ümber nagu näts... lõputu.
> ma kardan, et mina ei jõuagi sinna lõppu, vihkan ootamist, need tunnid justkui
> kõrvetavad mind ja mu elu. ise ma oma elu ei põleta, kuigi kiire põleng on
> valutum kui aeglane küpsemine. sellega kaasneb muidugi ka aeg, et igasuguseid
> asju teha aga ma ei oska midagi, tunnen end nii kasutuna... mind ärritab see,
> olen kui mõttetu ollus kesk keeruilma.
> olen tihti mõelnud kaduda siit kuhugi ära, koos klaasikilluga mida hoian oma
> lõigutud pihkudes, pihkudes mida ma vihkan ja killuga mis on kiriku aknast...
> mu elu on kui varjul käimine, varjul mida varsti võibolla enam ei nähta... *

--------------------------------------------

kui see polex sina.
kui ma ei t e a x , et see oled sina,
siis ma arvaxin, et oskan midagi öelda.
aga niimoodi - ma ei oska. arvatavasti.
niisiis ma kujutlen, et kirjutatu on su l o o m i n g.
seda on kerge kujutleda, sest niisugused kirjad on iseloomulikud loovvaimule.
mitte erksale, vaid hämaruses kobavale ... kes tunneb et pööning on yx ytlemata mõnus koht äraolemisex.
eriti siis, kui see on ämblikuvõrke ja vana koli täis.
igas mõttes. ... eriti just mitmes mõttes.
sina vajud mutta, mina - sohu.
niisiis mõlemad läheme rappa.
sina oma klaasikilluga, lootes, et kiriku aknas olemine on seda väärtustanud. mina sellesama vastusega siin ...
sa ytled, et ajanäts venib su ymber ja ometi tunned midagi (elu?)pööraselt keerlevat.
sellist antagonismi on mõnusalt vastik taluda.
et ise nagu ei elagi. siin ja praegu.
et vaatad kõrvalt ja oled sees. omadega v omadeta. irw.

kindlapeale maxax vaadata, mis sellest kõigest yxkord saab.
sealt, kust me lahkume, toimub pärast meid ilmatu põnevaid asju, neist ei tahax ju ilma jääda.
maailm ja antimaailm on mutta vajujaid täis. kes aga võib olla kindel, et hoopis seesama maailm(või mis ta on) ise kuskile aina ei vaju.ja meie - varjud. ilmselt peax siis kuskiltpoolt mingi valguskiir paistma ... ?
pilkases pimeduses ei ole mul kunagi õnnestunud varjudega tancida. enamasti on violetne kuma (aga see on juba teine teema)

elu võix olla marjul käimine.
eriti nyyd - sygisel.marjad on hapud, kui su maicmismeel veel inimesemoodi funxib.
ex sa proovi seal mecas enda varju tallata. ei saa, vat, parassulle! ja
" puude pikkade varjude peale ei tohi sa astuda, neil võib ju valus olla, kui sa nende peal käid"
soos ja rabas on marju kui muda!
( on veel Marju. Marjul e Marju juures käimine on midagi sootux muud kui varjdel käimine. Marjud reglina kardavad varje.aga mitte sellest ei tahtnud ma täna kirjutada)
Ah et elu ... ? Elu = ilu. Ja ilu on väga kaduv, suhteline, tabamatu .
nagu varjudemäng (täiskuukumas:)

tähestikus lähestikku

* ei mäleta, kas olen selle juba siin avaldanud, aga kõvaketast puhastades jäi jalgu /


Täht langeb
taevatähestikust
veerin veerin
loen
*
kuhu lähed
igal pool kukuvad tähed
tähestikust lähestikku
valgusaastate kaugusele
*
valguse võidukäik
öö silmades
pisaralaguun