ruum33ramp

koerus

***

uneta ööde

rahutus

päädib päevavargusega

öö ei maga

illusioon

ema mälestades

oodates ...

pulmapäevalill

soe mälestus

kõige kiftimad pühad on külmapühad.
neid pole kaua olnud
või ma ei mäleta.

külmapoisid ja külmataat
Lapimaalt
lapiteki all külmaeit
lumekuninganna
oma möldritega timbulimbulast
jääkristallide judisemapanevad
kilked ja klirinad
härmaneitsid ja härmajänesed
erk-ere päikesepriisk
angoorasoojad käpikud
sallid silmini
valged sirged korstnasuitsud

ma ootan
ehk tsüklonid veel tulevad ja toovad
tagasi lapsepõlve
pühima praksuva külma
koos tuliste pliidiraudade õhetuse
ja aknataguste leeviklindudega

peaasi
et poleks leige

R.Tagore mõttevaramust

Teadvus on valgus, mille abiga rändame mööda oma eluteed.
Aga me ei või endale lubada, et pillame seda valgust igal sammul. Vajame kokkuhoidu, ja harjumus ongi see kokkuhoid. See võimaldab meil elada ja mõtelda, ilma et hoiaksime oma meele täielikult valgustatuna.

Elu pidulikel õhtutel ei arvesta me oma küllusliku valguse maksumust, sest ta pole siis mingi puuduse kõrvaldamiseks, vaid on meie seesmise ülevoolavustunde väljendamiseks.
Ja selsamal põhjusel muutub harjumus me vaimses elus vaesusemärgiks; sest vaimne ei ole vajaduse rahuldamine, vaid on enese teostamine oma Ülesande täitmiseks selles elus.
Armastuses peab me teadvus jääma oma säravamaisse seisundisse, selleks, et olla tõeline. Sest armastus pole lihtsalt mingi eesmärgi saavutamine, ta on teadvuse enda täielik valgustamine.