Inimesel on aprioorselt omadus maailma teadvustamisel kasutada nn Occami habemenuga. See tähendab, et tegelikust reaalsusest märgatakse ning "lõigatakse välja" teatud nähtused ja nendevahelised seosed. Terviklikkuse tunde taastamiseks tekitatakse teadvuses puuduvad seosed ning nõnda luuakse korrastatud mudel, mida teadvustatakse reaalsusena, kuid mis siiski vaid asendab tegeliku reaalsuse võimalikkuste kaost (Barkalaja, 2002, toetudes Lotmanile 1990). Sellist mudelit on võimalik kirjeldada. Paljude võimalike terminite seast valiksin ma sellise mudeli kirjelduse nimetuseks termini kognitiivne kaart, mille kokkupanemine järgib kindlat väärtustamiskoodi.
Igale maailma mudelile vastab teatud teadvuse seisund, mis on aluseks selle mudeli loomisel (Barkalaja, 2002). Teadvuse seisundeid võib olla inimesel palju ning nad on aluseks inimese otsustele ja tegutsemisele. Mõned neist on inimese toimetuleku seisukohalt adekvaatsete otsuste osas produktiivsemad kui teised. Seetõttu võtab inimene neid tihedamalt kasutusele ning nendest kantud maailma teadvustamise mudelid muutuvad normiks. Normid kinnistatakse inimese kui sotsiaalse olendi poolt kultuuri abil. Kultuuri kui sellist võib käsitleda antud juhul toimetulekuabinõuna ennast tervikuna määratlenud inimgrupi jaoks. Kanoniseeritud norme, milles toimivad isiklikud teadvuseseisundite invariandid, võib nimetada identiteetideks. Neid omandatakse enamasti matkimise või ühistegevuse teel.
Teadvuse seisund ja identiteet ei ole kattuvad mõisted.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Postitused
1 kommentaar:
selles vist peitubki suuremate ja väiksemate arusaamatuste põhjus - tühjad kohad täidetakse suvaliselt ja seoseid loob iga aju omamoodi
peeter
Postita kommentaar