Oli mingi jutt, et ta uskus, et raskemad objektid kukuvad kiiremini kui kergemad. Ja et Galileo lükkas selle ümber, visates Pisa tornist asju alla ja veendudes seeläbi, et vanal A.-l polnd ikka õigus se's asjas.
Kuigi see läheb pigem füüsika valdkonda.
Mina pakuks siiski seda.
Aga bioloogias oli mingi selline jutt, et ta uskus alamate loomade isetärkamisse - et mustuse ja räpa sees tekivad nt kirbud, täid ja vihmaussid jmt. iseenesest.
Aga ma ei ole selles teises nii kindel, et see arvamine nii kaua vastu pidas. Pealegi on see laiemalt tuntud ka.
Aristotelese ajale hästi vastupidanud eksitus seisnes selles, et tema arvates oli kärbsel neli jalga. Läks üle tuhande aasta enne kui üks teine teadusemees enda üllatuseks avastas, et polegi 4, vaid hoopis 6 !
Postitused
2 kommentaari:
Oli mingi jutt, et ta uskus, et raskemad objektid kukuvad kiiremini kui kergemad. Ja et Galileo lükkas selle ümber, visates Pisa tornist asju alla ja veendudes seeläbi, et vanal A.-l polnd ikka õigus se's asjas.
Kuigi see läheb pigem füüsika valdkonda.
Mina pakuks siiski seda.
Aga bioloogias oli mingi selline jutt, et ta uskus alamate loomade isetärkamisse - et mustuse ja räpa sees tekivad nt kirbud, täid ja vihmaussid jmt. iseenesest.
Aga ma ei ole selles teises nii kindel, et see arvamine nii kaua vastu pidas. Pealegi on see laiemalt tuntud ka.
Aristotelese ajale hästi vastupidanud eksitus seisnes selles, et tema arvates oli kärbsel neli jalga. Läks üle tuhande aasta enne kui üks teine teadusemees enda üllatuseks avastas, et polegi 4, vaid hoopis 6 !
Postita kommentaar