Teadvus on valgus, mille abiga rändame mööda oma eluteed.
Aga me ei või endale lubada, et pillame seda valgust igal sammul. Vajame kokkuhoidu, ja harjumus ongi see kokkuhoid. See võimaldab meil elada ja mõtelda, ilma et hoiaksime oma meele täielikult valgustatuna.
Elu pidulikel õhtutel ei arvesta me oma küllusliku valguse maksumust, sest ta pole siis mingi puuduse kõrvaldamiseks, vaid on meie seesmise ülevoolavustunde väljendamiseks.
Ja selsamal põhjusel muutub harjumus me vaimses elus vaesusemärgiks; sest vaimne ei ole vajaduse rahuldamine, vaid on enese teostamine oma Ülesande täitmiseks selles elus.
Armastuses peab me teadvus jääma oma säravamaisse seisundisse, selleks, et olla tõeline. Sest armastus pole lihtsalt mingi eesmärgi saavutamine, ta on teadvuse enda täielik valgustamine.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar